Anekdoodid Neitsi Maarjast

„Sina, viirpuupõõsas?“: Aránzazu karjase hämmastus

Oñati, Gipuzkoa (Hispaania) (1468-1469)

Oñati karmides, metsikutes ja okastega kaetud mägedes paikneb pärimuse kohaselt üks Gipuzkoa armsamaid vaatepilte. Karjane nimega Rodrigo de Balzategi hoidis oma karja, kui avastas okkaliselt põõsalt väikese Neitsi Maarja ja lapse kujutise ning selle kõrvalt lehmakella. Koha ootamatusest hämmastununa – keegi ei pane püha kuju kibuvitsapõõsasse – olevat ta baski keeles hüüatanud: "Arantzan zu?", see tähendab "Sina, okaspõõsal?". Sellest imestusest tulvil küsimusest on sündinud koha nimi: Arantzazu.

Karjane tõlgendas leidu ettehooldusliku märgina. Mõnedes jumalateenistuste ülestähendustes on kirjas, et pärast kuju mahavõtmist ja rongkäigu korraldamist hakkas pärast pikka põuda sadama; aga seda tuleks lugeda kui vaga juttu, mis on edasi antud traditsiooni kaudu, mitte kui kinnitatud fakti. Etümoloogia ise – sõnadest arantza, "okas", ja intensiivne zu – viitab sellele "okaste paigale" ja karjase väljendile, mis on keele ja legendi kaunis kokkusattumus.

Toimetajana pean ma teemad hoolikalt lahti harutama. Pühamu olemasolu, pühendumus ja kultuse ajalooline rajamine 15. sajandi paiku on dokumenteeritud; pärimus paigutab ilmumise aastasse 1468 või 1469, olenevalt versioonist. Imeline leid okaste vahelt, lehmakell ja karjase täpsed sõnad on aga vaga pärimus, mitte tõestatud fakt. Ja roosipärja kohta tuleb öelda: konsulteeritud allikad ei loo konkreetset seost Aránzazu ja roosipärja kui vennaskonna või pühendumuse vahel; selge on sügav Maarja-pärg ja pühamu tohutu populaarsus.

Tänapäeval on Aránzazu Neitsi Maarja Gipuzkoa kaitsepühak ja tema mäel asuv pühamu kutsub jätkuvalt ligi neid, kes nagu see karjane on hämmastunud, leides Ema just sealt, kus nad seda kõige vähem ootasid: elu okaste vahelt.