Anekdoodid Neitsi Maarjast

Jahimees usub ja Hea Nõunik

Lac la Biche (Kanada) (19. sajand)

19. sajandi keskel tõid oblaatidest misjonärid Lac la Biche'i misjonikeskusesse praeguse Alberta alale Hea Nõu Maarja kujutise. Seda maad külastasid sageli krii, dene ja métis rahvad ning Neitsi Maarja saavutas kiiresti maine jahimeeste ja perekondade kaitsjana. Põlisrahvas ja métis rahvas reisis pikki vahemaid, et osaleda Maarja pühadel, eriti Maarja taevaminemise pühadel, ühendades loomulikult katoliku usu oma traditsioonidega.

Nendest aastatest on misjonäride kroonikates kirjas südantsoojendav lugu. Üks jahimees arvas, et on talvetormi ajal metsa ära eksinud. Lume ja segaduse keskel vandus ta külastada Hea Nõu Jumalaema kirikut, kui tal õnnestub oma pere juurde naasta. Hiljem rääkis ta misjonäridele, et pärast palvetamist leidis ta tee, mis viis ta koju. Ja ta pidas oma sõna: ta osales järgmisel palverännakul, liitudes paljudega, kes ronisid mäele, et tänada Neitsit.

Nende kahe vahel tasub vahet teha. Lac la Biche'is on dokumenteeritud Maarja kuju olemasolu, mida põlisrahvad ja métised kõrgelt austavad, samuti palverännakute ja Maarjale pühendatud festivalide korraldamine selle osalusel. Kadunud jahimehe konkreetne jutustus pärineb seevastu misjonäride kroonikatest ja suulisest pärimusest; see on säilitatud harivas toonis ning ei jahimehe nime ega täpset kuupäeva pole üles märgitud – see paigutatakse üldiselt aastatesse 1860–1880.

Lisaks faktidele jääb alles vaid olemus: lihtne mees, kes, eksinud ja külm, teadis, kelle kätte end usaldada, ning kellel oli ausust veel kord tänada.