Anekdoodid Neitsi Maarjast

Baltimaade suur Maarja pühamu

Aglona (Läti)

On väikeriike, mille usk on koondunud otsekui südamelöök ühte kohta. Läti jaoks on see koht Aglona. Selle valge fassaadi ja kahe torniga basiilika kõrgub riigi idaosas järvede ja metsade keskel ning seda esitletakse järjepidevalt Läti peamise Maarja pühamuna ja ühe tähtsaimana kogu Läänemere piirkonnas.

Kindlalt võib väita, et see on suur palverännakukeskus. Igal aastal, eriti Maarja taevaminemispüha paiku, kogunevad Aglonale tuhanded palverändurid Lätist ja naaberriikidest, mis on üks nähtavamaid usu ilminguid Baltimaades – piirkonnas, mis tundis hästi 20. sajandil peale surutud tagakiusamist ja vaikimist ning mis on teinud sellest pühapaigast identiteedi ja vaimse vastupanu sümboli.

Siinkohal nõuab ausus aga mõõdukust. Kasutatud allikad ei sisalda konkreetset ja piisavalt dokumenteeritud kirjeldust Aglonas austatava kujutise päritolust, konkreetset imelist anekdooti koos kuupäeva ja peategelastega ega usaldusväärset kronoloogiat palverännaku rajamise kohta. Asutamisime väljamõtlemise asemel tasub tunnistada, et allikates kirjeldatud Aglona tugevus seisneb ennekõike rahva austuses ja põlvkondade jooksul kogunenud palverännaku prestiižis.

Samamoodi ei leita olemasolevatest allikatest otsest ja kontrollitavat seost Aglona ja rosaariumipalve vahel. On mõistlik eeldada, et rosaarium on osa palverändurite pühendumusest, kes pühamut külastavad, nagu igas suuremas Maarja-pärga käsitlevas paigas, kuid ainulaadset ajaloolist seost ei saa väita ilma toetavate tõenditeta.

Seega jääb alles kaine ja tõeline portree armastatud pühapaigast: ema maja Läti südames, kuhu terve rahvas igal suvel ronib, et tema ette oma mured ja lootused asetada.