Anekdoodid Neitsi Maarjast
Santa María la Antigua, Panama memoriaal
Ameerika Maarja-pühakute seas armastatakse mõnda rohkem selle pärast, mida nad esile kutsuvad, kui selle pärast, mida nende kohta on kirjutatud. Panama kaitsepühak Santa María la Antigua on üks neist. Panama traditsioon seob teda Hispaania kohaloleku algusaegadega mandril ja maakitsuse evangeliseerimisega ning tema nimi seostus iidse Santa María la Antigua del Dariéniga, mis oli kiriku algus nendes maades.
Seepärast armastatakse teda nii erilise kiindumusega: ta räägib juurtest, esimestest kristlastest maakitsusel, Maarja ajaloost, mis ulatub tagasi algusesse. See on pühendumus, mis on juurdunud mälestustesse ja identiteedisse ning mida toetab pigem kiindumus kui dokumentatsioon.
Siin peab toimetaja olema eriti aus, liialdamata seda, mida ei saa tõestada. Olemasolevate allikate põhjal puudub konkreetne ja dokumenteeritud kuupäev Maarja-pühakusega tegelemise alguse kohta Panamas ega ka võimaliku kroonimise või kaitsepühakuks kuulutamise kohta; samuti puudub konkreetne anekdoot, omistatud ime või kindel lubadusohvri kohta, mida saaks kindlalt tsiteerida. Kui kontrollitavaid andmeid pole, on kõige täpsem lihtsalt öelda: ühtegi ülestähendust pole. Selle pühendumuse keskmes ei ole roosikrants – puuduvad tõendid otsese ja tugeva seose kohta selle palvega –, vaid pigem Maarja iidsus ja Panama kiriku ajalooline mälu.
Jääb aga alles oluline: rahvas, kes vaatab Maarja poole kui selle poole, kes on olnud kohal algusest peale, ja kes tunneb selles iidses tiitlis ära emaliku näo, mis on sajandeid maakitsust valvanud. Ja nagu kogu katoliku vagaduses, saadab ka roosipärja palve loomulikult nende elu, kes seda hüüavad.
🌹 Lill Neitsile
Täna Neitsi Maarjat tema armastuse eest. Palveta selle loo mälestuseks tervitatud palvet.
Palveta tervitatud Maarjat¿Falta la advocación de la Virgen María de tu pueblo?
Si no encuentras la advocación mariana de tu ciudad o pueblo, cuéntanosla: la investigaremos para ubicarla y darla a conocer en este mapa del amor de la Madre por el mundo.
Proponer una advocación →