Neitsi Maarja maja Efesoses (Meryem Ana Evi)

Advocación mariana de Selçuk (Éfeso) (Provincia de Esmirna)
✔ Kiriku poolt tunnustatud

Kohaliku pärimuse kohaselt viis apostel Johannes Maarja Efesose lähedal asuvatesse mägedesse, kus ta veetis oma viimased eluaastad. Nähtav ehitis on Bütsantsi kabel, mis pärineb arvatavasti 13. sajandist ja ehitati 20. sajandil uuesti 5.-6. sajandi varemetele; hüpotees selle all asunud 1.-2. sajandi elamust on vaieldud ja pole üldtunnustatud. Paika identifitseerimine Maarja majana kuulub vaga traditsiooni, mitte ajaloolise kindluse valdkonda.

Peamised andmed

Päritolu ja ajalugu

Kohaliku pärimuse kohaselt viis apostel Johannes Maarja Efesose lähedal asuvatesse mägedesse, kus ta veetis oma viimased eluaastad. Nähtav ehitis on Bütsantsi kabel, mis pärineb arvatavasti 13. sajandist ja ehitati 20. sajandil uuesti 5.-6. sajandi varemetele; hüpotees selle all asunud 1.-2. sajandi elamust on vaieldud ja pole üldtunnustatud. Paika identifitseerimine Maarja majana kuulub vaga traditsiooni, mitte ajaloolise kindluse valdkonda.

Kuju ja pühakoda

Pühamu on väike kivist kabel Ööbiku mäel (Bülbül Dağ) Solmiso mäe lähedal, mida kohalikud tunnevad Panaghia Kapulu nime all. See avastati uuesti 19. sajandi lõpus õndsa Anna Katariina Emmerichi (1774–1824) nägemuste põhjal. See oli saksa augustiinlasest nunn, kelle ilmutused – mille Clemens Brentano kirja pani – kirjeldasid Maarja maja Efesose lähedal. Tema õndsakskuulutamine tunnustab tema pühadust, mitte tema nägemuste sõnasõnalist ajaloolisust. Isa Julien Gouyet ning hiljem Izmiri lazaristid ja õde Marie de Mandat-Grancey juhtisid selle tuvastamist, omandamist ja restaureerimist. Maja lähedal voolab allikas, millele vagad inimesed omistavad raviomadusi.

Patronaaž ja kroonimine

Ametliku patronaaži või kanoonilise kroonimise kohta pole andmeid. Kirik tunnustab paika pühapaiga ja palverännakute paigana, kuid ei ole Maarja maja autentsuse kohta otsust teinud.

Tähistamine ja pühendumus

Peamine tähistamine toimub 15. augustil, Maarja taevaminemise suurpühal, mil toimub suur vabaõhumissa. Paika austavad nii kristlased kui ka moslemid, kuna Koraan austab Maarjat (Maryami) prohvet Jeesuse (Isa) emana; paljud moslemitest palverändurid jätavad sinna küünlaid, lubadusi ja kirjalikke palveid. Paavstid Paulus VI (1967), Johannes Paulus II (1979) ja Benedictus XVI (2006) külastasid seda paika palverännakul.

Seos roosipärjaga

Türgi tähtsaima Maarja pühapaigana on Neitsi Maarja maja populaarne koht palverändurite seas roosipärja palvetamiseks. Maarja elu üle Efesoses koos apostel Johannesega mõtiskledes ühendatakse ta rõõmsate ja auliste saladustega, mille üle roosipärjas mõtiskletakse.