Pea Neitsi

Andújari kaitsepühak

Maarja Pea vennaskond on üks Andaluusia suuremaid Maarja-pühitsemiskogudusi, mille keskus on Sierra Morena mägedes. Pärimuse kohaselt ulatub selle päritolu umbes aastasse 1227 või 1227–1228, kui Colomerast (Granada) pärit karjane Juan Alonso de Rivas nägi valgust ja leidis Cabezo mäel asuvalt kivitammelt väikese Neitsi Maarja kujutise, kogedes ilmutusi ja oma halvatud käe imelist tervenemist. See jutustus põhineb vagal traditsioonil, mitte kaasaegsetel dokumentidel. Dokumenteeritud ajaloona on Maarja Pea vennaskond selgelt tunnistatud 14. sajandist ja see loodi 15. ja 16. sajandil, pakkudes kuninglikke privileege ja laialdast mõju kogu Andaluusias ja La Manchas.

Peamised andmed

Päritolu ja ajalugu

Maarja Pea vennaskond on üks Andaluusia suuremaid Maarja-pühitsemiskogudusi, mille keskus on Sierra Morena mägedes. Pärimuse kohaselt ulatub selle päritolu umbes aastasse 1227 või 1227–1228, kui Colomerast (Granada) pärit karjane Juan Alonso de Rivas nägi valgust ja leidis Cabezo mäel asuvalt kivitammelt väikese Neitsi Maarja kujutise, kogedes ilmutusi ja oma halvatud käe imelist tervenemist. See jutustus põhineb vagal traditsioonil, mitte kaasaegsetel dokumentidel. Dokumenteeritud ajaloona on Maarja Pea vennaskond selgelt tunnistatud 14. sajandist ja see loodi 15. ja 16. sajandil, pakkudes kuninglikke privileege ja laialdast mõju kogu Andaluusias ja La Manchas.

Kuju ja pühakoda

Kujutist austatakse Jaéni piiskopkonnas Andújari vallas (Jaén) Cerro del Cabezo mäel asuvas Neitsi Maarja kuninglikus pühakojas. Neitsit austatakse väikese, tumedanahalise kujuna, mida kogu piiskopkond väga armastab. Hispaania kodusõja ajal oli pühakoda kuulsa Neitsi Maarja pühakoja piiramispaigaks (1936–1937), kus rühm tsiviilkaarte ja tsiviilisikuid pidas kuude kaupa vastu, kusjuures Neitsi kuju oli alati kohal vaimse kaitse allikana; algne kuju hävitati ja asendati pärast sõda uue nikerdusega.

Patronaaž ja kroonimine

Ta on Jaéni piiskopkonna ja Andújari linna kaitsepühak. Kanooniline kroonimine toimus 1909. aastal, mille kuulutas välja püha Pius X (paavstlik kroonimine).

Tähistamine ja pühendumus

Peamine tähtpäev on palverännak aprilli viimasel pühapäeval, mida peetakse üheks vanimaks palverännakuks Hispaanias. Jaéni piiskopkonna kalendris langeb liturgiline püha palverännaku päevale lähedale, kuigi täpne liturgiline kuupäev pole allikates üksmeelselt kokku lepitud. Palverännak toob kokku kümneid tuhandeid pühendunuid tüüpilise hüüdega "¡Viva la Morenita!" (Elagu tumedanahaline neitsi!) ning seda väljendatakse lubaduste, tõotuste ja jalgsi palverännakutega arvukatest linnadest.

Seos roosipärjaga

Liitunud vennaskonnad korraldavad sageli roosipärju ja noveene Maarja auks, eriti palverännaku eelõhtul. Iidseid vennaskonna tavasid, kus roosipärja palvetamine oli regulaarne komme, on dokumenteeritud, kuid mitte otseselt "roosipärja" nime all; seos seisneb tavalises Maarja-pärgade, noveenide ja triduumide pühendumises.