Anekdoodid Neitsi Maarjast

Ema ja "liikumatu jala" hääl

Bilbao, Bizkaia (Hispaania) (13.–14. sajand)

Bilbao elanikud kutsuvad oma Neitsit sõnaga, mis ütleb kõik: Amatxu, "väike ema". Begoña Neitsi Maarja, Bilbao ja Bizkaia kaitsepühak, valitseb oma mäelt, kust avaneb vaade suudmealale ja linnale. Ja tema nimi, vastavalt rahvapärasele etümoloogiale, on seotud kauni legendiga. Suuline pärimus asetab kuju ilmumise Artagani metsa tammepuule; teine levinud versioon jutustab, et kuju "ei tahtnud liikuda" sellest kohast ja et kuuldi fraasi "Bego-oña", mida tõlgendati kui "paigal püsima", mis on toponüümi rahvapärane päritolu.

Hea toimetaja ausus on ülioluline. See nime seletus – mida on kirja pandud ka kujul "Begoña? Nägemist, ona!" – on populaarne etümoloogia, mida sageli korratakse pühendunud kontekstides, kuid selle toetuseks puudub akadeemiline filoloogiline kinnitus. Dokumenteeritud on, et kujutis on romaani-gooti polükroomne puunikerdus, mille basiilika ise dateerib 13.–14. sajandisse, ning et seda austati juba 14. sajandi algusest väikeses erakla Artagani mäel, kuhu hiljem basiilika ehitati.

Pühendumus Neitsi Maarjale on alati olnud soe ja südamlik. Kohalik ajakirjandus meenutab traditsioonis talle omistatud imetegude hulgas 1534. aasta ime, mil talle omistatakse Bilbaost pärit mehe Andrés de Bermeo ja tema laevade päästmine tormist: teene, mis sobib merelinnale, mis usaldab oma laevad Neitsi Maarjale. Tema peamist püha tähistatakse 11. oktoobril ja ka 15. augustil on palju palverändureid.

Roosipärja osas olgem ettevaatlikud: kasutatud allikad ei tuvasta konkreetset ja dokumenteeritud seost Begoña ja Roosipärja vennaskonna või konkreetse Roosipärja ürituse vahel. Selge on aga tema intensiivne pühendunud ja palverändurielu, milles Ave Maria, nagu kogu Maarja-vagaduses, kõlab nende huultel, kes tõusevad Neitsi Maarjat tervitama.