Anekdoodid Neitsi Maarjast

"Vailankanni neitsi: piim, mis kunagi otsa ei saanud"

Velankanni (India) (16.–17. sajand)

Tamil Nadu rannikul Bengali lahe ääres asub Velankannis Hea Tervise Jumalaema basiilika, mida hellitavalt kutsutakse "Ida Lourdesiks". Igal aastal koguneb sinna miljoneid palverändureid, nii kristlasi kui ka hindusid, keda tõmbab ligi kuulsus Neitsi Maarjast, kes ravib nii keha kui hinge. Peamine püha on 8. september, Neitsi Maarja sünd.

See pühendumus tuleneb kolmest armsast loost, mida traditsioon ise peab suuliseks pärimuseks, millel puuduvad kaasaegsed dokumendid. Esimene jutustab piima kandvast hindu poisist, kes lamas väsinult tiigi ääres maha ja keda külastas süles lapsega daam, kes palus temalt pisikesele piima. Poiss andis seda talle meelsasti; koju jõudes selgitas ta oma viivitust ja kui ta kannu avas, oli piim imekombel puutumata.

Teine lugu räägib teisest lapsest, kes oli sünnist saati lonkav ja kellelt Neitsi Maarja samuti piima palus; pärast selle saamist sai ta jalg terveks. Kolmas jutustab loo Portugali meremeestest, kes sattusid lahes tormi: nad hüüdsid Neitsit appi, päästeti ja tänutäheks laiendasid kabelit ning lubasid ema tema sünnipäeval austada.

Oluline on teha selget vahet. Kõik need episoodid kuuluvad suulise pärimuse hulka, mis on kogutud suhteliselt hilja; isegi kiriklikud allikad tunnistavad, et ilmutuste kohta puuduvad kaasaegsed dokumendid. Kuupäevad (16. sajand ilmutuste puhul, 17. sajand laevahuku puhul) on ligikaudsed. Hästi on dokumenteeritud pühakoja areng: kihelkond umbes 1771. aastal Hollandi tagakiusamise ajal ja selle ülendamine väiksemaks basiilikaks püha Johannes XXIII poolt 3. novembril 1962.