Anekdoodid Neitsi Maarjast

Veri, mis külvas Futunas usku

Futuna (Wallis ja Futuna) (1837-1841)

Vaikse ookeani südames, väikesel Futuna saarel – mis on nüüd osa Prantsuse territooriumist Wallise ja Futuna – asub Poi nimelises kohas katedraal. See kõrgub kohas, kus mõrvati prantsuse preester, mees, kes oma eluajal vaevalt kedagi usku pööramas nägi ja keda kogu saar nüüd oma usuisaks peab.

Tema nimi oli Peter Chanel (1803–1841) ja ta oli Maarja Seltsi, maristide, liige. Ta saabus Futunasse 1837. aastal osana suurest maristide misjonist Okeaanias. Ta töötas seal umbes neli aastat, saavutamata peaaegu mingeid tulemusi pöördumiste osas, kuid tema heategevust ja kannatlikkust haigete ja laste vastu kinnitavad hästi tema koguduse ülestähendused. Kuningas Niuliki, kartes kaotada autoriteeti evangeeliumi leviku nimel, muutus vaenulikuks; ja pinged kulmineerusid 28. aprillil 1841, kui kuninga väimees Musumusu mõrvas Peter Chaneli. Nii sai temast Okeaania esimene märter.

Tõeliselt liigutav – ja siin põimuvad ajalugu ja teoloogia – on see, et pärast tema surma võttis peaaegu kogu Futuna omaks katoliku usu. Saare suhtumises evangeeliumisse toimus tõeline muutus, mida traditsioon tõlgendab märtri ohvri viljana, tuginedes iidsele uskumusele, et märtrite veri on kristlaste seeme. Saar on nüüd valdavalt katoliiklik.

Maristide mälus on ka liigutav traditsioon: mõrvar Musumusu ise palus ristimist ja tegi põlvili palverännaku pühaku haua juurde. See lugu on Maarja Seltsi vaimsuses laialt levinud, kuid seda tuleks ausalt esitada vaga traditsioonina, kuna seda pole olemasolevates ajalooallikates kriitiliselt dokumenteeritud.

Maarja mõõtme osas tuleb olla sama ettevaatlik. Peter Chanel oli marist ja tema koguduse vaimsust iseloomustab sügavalt pühendumus Maarjale: pühendumine Neitsile, usaldus tema vastu ja tema jäljendamine misjonis. See on kindel vaimne raamistik. Siiski ei leidu konsulteeritud allikatest konkreetseid üksikasju tema isiklikust suhtest roosikrantsiga ega konkreetset Futunaga seotud kohalikku Maarja-pühendumist, näiteks "Okeaania Märtrite Neitsi". Roosipärja praktiseeriti Futunas, nagu ka mujal Vaikse ookeani katoliku misjonis, kuid puudub dokumenteeritud traditsioon, mis seoks konkreetse Maarja-imet Chaneli märtrisurmaga.