Knocki ilmumine

Vaikne ilmumine viieteistkümne tunnistaja ees (Iirimaa, 1879)

Ühel vihmasel pärastlõunal aastal 1879 mõtiskles viisteist Iiri küla elanikku kaks tundi oma kiriku seinal Neitsi Maarja, Püha Joosepi, Püha Johannese ja Jumala Talle kõrval; ilmutus ilma ühegi sõnata.

Tunnistajad

Knockil polnud ainsatki visionääri: tunnistajaid oli viisteist, nii lapsi kui ka täiskasvanuid, lihtsaid talunikke külast ja selle ümbrusest – Byrne'i, Curry, Callaghani, Durkani, Flatley, Murray, Trenchi ja Walshi perekondade liikmeid. Noorim neist, John Curry, oli viieaastane. Kiriku komisjon küsitles neid eraldi ja nad leppisid kokku olulistes küsimustes. Kedagi ei kuulutatud pühakuks.

Välimus

21. augusti õhtul 1879 nägid pealtnägijad Mayo maakonnas Knockis asuva Ristija Johannese koguduse kiriku tagaseinal vihma käes peaaegu kaks tundi kestnud säravat vaatepilti: kroonitud ja palvetav Neitsi Maarja; tema kõrval Püha Joosep ja evangelist Johannes raamatuga; ning altaril Jumala Tall ristiga, ümbritsetuna inglitest. Kuigi sadas vihma, jäid sein ja nägemus kuivaks.

Sõnatu ilmutus

Knocki kõige iseloomulikum tunnus on see, et tegemist oli täiesti hääletu ilmutusega: ei Neitsi Maarja ega teised tegelased ei lausunud ühtegi sõna. Seega ei olnud suulist sõnumit ega juhist. Traditsioon on seda stseeni – mille keskmes on altari kohal olev Talleke – tõlgendanud vaikse kutsena usule, euharistiale ja lootusele, eriti rahvale, keda tol ajal vaesus ja näljahäda laastas.

Anekdoodid ja puuviljad

Pealtnägijad naasid normaalse ja vaikse elu juurde; John Curry, noorim neist, suri teadaolevalt 1943. aastal. 1879. aasta lõpuks oli juba teatatud arvukatest tervenemistest, mis omistati Knocki Neitsi Maarja eestpalvele. Paigaldusest sai Iirimaa rahvuspühamu ja püha Johannes Paulus II ülendas selle 1979. aastal, ilmumise sajandal aastapäeval, väiksemaks basiilikaks, mida ta ise külastas.