Anekdoodid Neitsi Maarjast

La Amatxu y la voz del «pie quedó»

Bilbao, Bizkaia (Hispaania) (13.–14. sajand)

Los bilbaínos llaman a su Virgen con una palabra que lo dice todo: la Amatxu, «la madrecita». Nuestra Señora de Begoña, patrona de Bilbao y de Bizkaia, reina desde su colina sobre la ría y la villa. Y su nombre, según la etimología popular, guarda una preciosa leyenda. La tradición oral sitúa la aparición de la imagen en una encina del bosque de Artagan; otra formulación muy difundida cuenta que la imagen «no quería moverse» de aquel lugar y que se habría oído pronunciar «Bego-oña», interpretado como «estése el pie quedó», origen popular del topónimo.

Hea toimetaja ausus on ülioluline. See nime seletus – mida on kirja pandud ka kujul "Begoña? Nägemist, ona!" – on populaarne etümoloogia, mida sageli korratakse pühendunud kontekstides, kuid selle toetuseks puudub akadeemiline filoloogiline kinnitus. Dokumenteeritud on, et kujutis on romaani-gooti polükroomne puunikerdus, mille basiilika ise dateerib 13.–14. sajandisse, ning et seda austati juba 14. sajandi algusest väikeses erakla Artagani mäel, kuhu hiljem basiilika ehitati.

Pühendumus Neitsi Maarjale on alati olnud soe ja südamlik. Kohalik ajakirjandus meenutab traditsioonis talle omistatud imetegude hulgas 1534. aasta ime, mil talle omistatakse Bilbaost pärit mehe Andrés de Bermeo ja tema laevade päästmine tormist: teene, mis sobib merelinnale, mis usaldab oma laevad Neitsi Maarjale. Tema peamist püha tähistatakse 11. oktoobril ja ka 15. augustil on palju palverändureid.

Roosipärja osas olgem ettevaatlikud: kasutatud allikad ei tuvasta konkreetset ja dokumenteeritud seost Begoña ja Roosipärja vennaskonna või konkreetse Roosipärja ürituse vahel. Selge on aga tema intensiivne pühendunud ja palverändurielu, milles Ave Maria, nagu kogu Maarja-vagaduses, kõlab nende huultel, kes tõusevad Neitsi Maarjat tervitama.