Anekdoodid Neitsi Maarjast

"Palvetage meie ja moslemite eest"

Alžiir (Alžeeria) (1872)

Alžeeri lahe kohal kaljul kõrgub Aafrika Neitsi Maarja basiilika ehk Notre-Dame d'Afrique, mis on kaunis uusbütsantsi arhitektuuri näide. Kuid selle kiriku juures pole kõige liigutavam mitte selle kuppel ega merepoolne asukoht, vaid pigem altari taga asuvasse apsiidi graveeritud sõnad, mis võtavad kokku selle koha hinge: "Aafrika Neitsi Maarja, palveta meie ja moslemite eest."

See kiri, mida korratakse kõigis allikates, on esitatud palve ja vendluse märgina. Basiilikat külastavad kristlased ja paljud moslemid, kes kutsuvad Maarjat "Lalla Mariamiks", see tähendab "leedi Maarjaks". Riigis, kus on ülekaalukas moslemite enamus, ei püstita katoliku pühamu müüre: see palub Neitsi Maarjal eestkostet teha kõigi, nii kristlaste kui ka moslemite eest, nagu ema, kes ei tee vahet oma laste vahel.

Haridustraditsioon jutustab, et kultus sai alguse väga lihtsalt. Umbes 1846. aastal asetasid kaks ilmikut, Margarita Bergezio ja Anna Cuiquien, oliivipuu otsa Neitsi Maarja kujutise. Sellest alandlikust žestist lähtuvalt ehitati 1857. aastal ajutine kabel ja praegune basiilika valmis 1872. aastal. Neitsi pronksist kuju krooniti 1876. aastal.

Oluline on eristada dokumenteeritud ja edastatud teavet. Basiilika olemasolu, kuulumine Alžeeria peapiiskopkonnale, asukoht lahe ääres, apsiidil olev kiri ja pühitsemine 1872. aastal on kõik hästi teada. Kahe naise ja oliivipuu stseen kui pühakoja päritolu kuulub kohalikku traditsiooni. Üks populaarne allikas väidab, et kuju tõi Alžeeriasse 1840. aastal monsignor Dupuch, kuid seda teavet ei kinnita ükski esmane kiriklik allikas ning puuduvad arhiiviandmed, mis täpsustaksid näiteks, kes täpselt kuulsa kirje koostas.

Kasutatud allikad ei tuvasta selle pühamu ja Roosipärja vahel konkreetset ajaloolist seost peale selle sügava Maarja-keskse tähenduse. See, mis on säilinud ja väärtuslikum kui paljud dateeringud, on vendluse õppetund: Neitsi, keda austavad kaks rahvast, kes palvetavad, mõnikord teadmatult, sama Ema poole.