La Balma Jumalaema (Mare de Déu de la Balma)

Marianlik pühendumus Zorita del Maestrazgole (Valencia kogukond)

Dokumenteeritud piirkonnas oli Balma paik eelajaloolistest aegadest alates asustamis- ja kultuspaik, mis on püha paik olnud läbi erinevate perioodide. Keskajal on seal dokumenteeritud pühendumist Pühale Maarja Magdaleenale ja Pühale Blasiusele. Maarja pühamu ise on dokumenteeritud vähemalt 14. sajandist alates, kusjuures pühendumus on kolmekordne: Pühale Maarja Magdaleenale, Pühale Blasiusele ja Neitsi Maarjale. Esimesed palverännakud Balma neitsi juurde on registreeritud juba 15. sajandil. Vähemalt 18. sajandist alates sai pühamu kuulsaks palverännakupaigana inimestele, keda peeti närvihäirete all kannatavateks või nende all kannatavateks; paljud tulid Castellóni, Terueli ja Aragoni linnadest (Caspe ja teised linnad). Praegune historiograafia tõlgendab neid juhtumeid suures osas haigustena, nagu epilepsia.

Peamised andmed

Päritolu ja ajalugu

Dokumenteeritud piirkonnas oli Balma paik eelajaloolistest aegadest alates asustamis- ja kultuspaik, mis on püha paik olnud läbi erinevate perioodide. Keskajal on seal dokumenteeritud pühendumist Pühale Maarja Magdaleenale ja Pühale Blasiusele. Maarja pühamu ise on dokumenteeritud vähemalt 14. sajandist alates, kusjuures pühendumus on kolmekordne: Pühale Maarja Magdaleenale, Pühale Blasiusele ja Neitsi Maarjale. Esimesed palverännakud Balma neitsi juurde on registreeritud juba 15. sajandil. Vähemalt 18. sajandist alates sai pühamu kuulsaks palverännakupaigana inimestele, keda peeti närvihäirete all kannatavateks või nende all kannatavateks; paljud tulid Castellóni, Terueli ja Aragoni linnadest (Caspe ja teised linnad). Praegune historiograafia tõlgendab neid juhtumeid suures osas haigustena, nagu epilepsia.

Kohalik traditsioon asetab Maarja-austuse alguse neitsi ilmumisele koopas karjusele umbes aastatel 1332–1333 (mõnikord mainitakse ka 1308. aastat), kellel oli puudu või vigane käsi. Selle legendi kohaselt nägi karjane peavarju otsides kuma ja leidis koopast neitsi kujutise; neitsi palus tal sinna erakla ehitada ja karjane sai imekombel oma käe tagasi. See ilmutuste ja tervenenud käe imelugu on vaga traditsioon, mida tänapäeva ajaloolised dokumendid ei toeta, kuigi see on sügavalt juurdunud rahvamälusse.

Kuju ja pühakoda

Kujutist austatakse La Balma Neitsi Maarja pühakojas, mis on koobaspühamu, mis asub looduslikus kaljuvarjualuses Bergantese jõe kohal, umbes 3 km kaugusel Zorita del Maestrazgo linnast (Castellóni provints). Arhitektuuriliselt on see pooleldi hoone ja pooleldi grott, peamiselt renessanss-stiilis, ehitusega, mis toimus 16. ja 18. sajandi vahel. Ehitise hulka kuuluvad kirik, endine külalistemaja ja muud kõrvalhooned, mis kõik asuvad Bergantese jõe kohal asuvas kaljuses lohus. Pühamu on ajaloolis-kunstiline monument ja kultuuriliselt oluline paik.

Patronaaž ja kroonimine

Kohalik traditsioon esitleb La Balma neitsit piirkonna kaitsjana ja eriti eestkostjana haiguste puhul, mida varem omistati deemonlikule valdusele või vaimsetele ja närvihäiretele. Kasutatud allikates ei ole dokumenteeritud ühtegi ametlikku dekreeti, mis kuulutaks ta Zorita del Maestrazgo või ühegi teise piirkonna kanooniliseks kaitsepühakuks; seetõttu pole tema seaduslikku kaitsepühaku tiitlit kirjas. Samuti pole kanoonilist ega pontifikaalset kroonimist dokumenteeritud, seega pole kanoonilist kroonimist dokumenteeritud.

Tähistamine ja pühendumus

Kasutatud allikad ei nimeta selle pühendumuse jaoks otseselt konkreetset peamist liturgilist püha; erialakirjanduses mainitakse palverännakuid, mis pärinevad 15. sajandist, kuid täpset kuupäeva ei täpsustata, seega jääb püha dokumenteerimata. Selle pühendumuse kõige iseloomulikum tunnus on ajalooline seos tervenemise otsimisega "pahatahtlikelt" või "vaimulikelt", st vaimsete või neuroloogiliste häiretega inimestelt, kes toodi palverännakul pühamusse, et paluda Neitsi Maarja eestpalvet. Seega hüütakse teda eriti vaimuhaiguste ja hingeliste hädade all kannatajate eestkostjana rahvavagaduse raamistikus, mis ühendab patukahetsuse ja tõotuste elemente.

Seos roosipärjaga

Kasutatud allikad (palverännakute uuringud, ametlikud turismi- ja kultuuriportaalid) ei näita selle pühendumuse konkreetset seost roosikrantsi vennaskondade, roosikrantsi festivalide või selle palve eripäraste praktikatega, mis ületaksid Maarja palvetamise üldist praktikat palverännakutel ja tavapärastel pidustustel.